Alates Raf Simonsi Diori jõudmisest on Christian Dior ennast taaselustatud ja taastatud kui maja mütoloogia allikas. Täna andis Kris Van Assche oma panuse, tõstes ta algupäraseks Dioriks, kasutades maagilise Christiani töö ja garderoobi elemente, et luua üks tema seni tugevamaid kollektsioone Dior Homme jaoks.
Tugevus oli peeneks lihvitud detailis. Diori enda Savile Row ülikondade triibud reprodutseeriti lugematutes versioonides: kitsad, laiad, ebakorrapärased, tikitud, renditud naharibadena. Tema siidist lipsude täpid olid tikitud kõikjale jakkidele, pükstele, särkidele, kottidele ja kingadele. Maikelluke, mida Dior uskus oma õnne võluks, ilmus taskust piiluva trompe l’oeil tikanditena, särki katvana või žakaarkudumina.
Diori mehe elu uurides paelus Van Asschet, kui ebausklik ta oli. Goethe tsitaadist „Ebausk on elu poeesia” juhindudes ei kasutanud Van Assche mitte ainult lille, vaid ka tähe-, südame- ja mündimotiive, mida Dior hindas lipsunõelte ja prosside peente ja delikaatsete detailide tõttu. Diori moearhiivist leitud roositikandid pandi õhku visuaalina tohututele kiiksuga mantlitele (need kujunevad Pariisis sügise must-have).
Kollektsiooni formaalsus - sageli kolmeosaline, mõnikord nelja nupuga - oli uus. Van Assche on tavaliselt, tema enda kinnitusel, jäänud kindlaks kloonilaadsele ettepanekule "tarberiided, teksad ja tossud". Kaval oli siin tänavarõivaste kaasamine rätsepatöösse. Makro: tugevast Jaapani nailonist lõigatud khakivärvi parka või samast nailonist tarbejakk, mõlemad kihiti triibuliste ülikondade kohal. Micro: triibulistel pükstel nailonist tasku, bleiseri ühel varrukal üks lukuga tasku. Van Assche ütles, et ta sundis endale rohkem mitmekesisust. Ja see tähendab, et sügisel on l'homme Diori jaoks rohkem valikut.
48.8566142.352222