Disainer kasutas pintsakut metafoorina, et kõik mehed on võrdsed, ja kutsus esile emotsioone, mille uudistetsüklid hulluks ajasid.
Füüsiline reisimine võib olla piiratud, kuid tänapäeval on tänu tehnoloogilisele panoptikumile võimatu maailma laiemalt ignoreerida. Kuidas sellega toime tulla, küsis näiliselt Yohji Yamamoto kevadfilm, disaineri ja moefotograaf Takay neljas koostöö.
Mustade ja beežide siluettide avagrupp – saatemärkmed kirjeldasid neid Yamamoto 1986. aasta kevadkollektsioonist inspireerituna – jättis mulje rahulikust.
Modellid jalutasid välja üksi või rühmadena, käed tahtmatult taskutesse surutud või külgedelt lahti jäetud, õlad veidi ettepoole. Yamamoto enda kirjutatud ja mõnikord ka tõlgendatud melanhoolsed ballaadid kõnelesid heliribal igatsusest ja kaotusest.
Suvistest materjalidest lõigatud ülisuured kujundid pandi kihiti kokku, ilma et need muutuksid liiga mahukaks. Kõikidel välimustel oli pehme struktuuriga, kuid hästi määratletud pintsaku variatsioon, justkui selleks, et muuta tema erinevad iseloomuarhetüübid võrdväärseks, olgu see siis karm poiss või kostüüm, peen.
Nagu silm, jälgis kaamera nende kulgu, panoraamides üles või alla, libisedes ühelt inimeselt teisele või suurendades üksikasju – jakkide ja särkide kraed kunstlikult üksteise peale asetatud, madalad tossud kaetud ajaleheväljalõigetega, visandid kokku pandud käed, Jaapani kunstniku Yuuka Asakura maalid või ehetena mehaaniku tööriistad.
Kuid etenduse edenedes hakkasid visuaalsed elemendid nende pinda üle võtma. Algul aeg-ajalt näppude tagant piiluva või kõrvale pilgu heitva naise jälg; Edaspidi asendusid lillepildid peagi segadusttekitavate kõrvade ja silmade visanditega ning lõpuks viimaste kuude väljaannetega ajalehetrükk.
Autorite veeremisel võis näha disainerit maalimas mõnele tükile sõnad "Armastus" ja "Jumal õnnistagu". Kollektsioon tekitas uudistetsüklite poolt hulluks löödud emotsioone ning rääkis tekkivate tunnete töötlemisest kire ja elegantsiga.
Pildistanud, filminud ja režissöör TAKAY @takayofficial
Juuksed autor Takuya Takagi (Ocean Tokyo)
Yuka Hiraci meik (tõotus)
Lavastus: Enzo (Rmond)
Muusika Jiro Amimoto